Nüüdseks on möödas minu kolmas nädal Belgias ning nii mõndagi on silma hakanud.
Tervitamine
Eestist lahkudes
jätsin hüvasti kallistustega. Belgias tervitatakse üksteist ühe
põsemusiga paremale põsele. Täna 3 nädalat hiljem tegelen
endiselt intensiivselt selles tervitusviisis korrapärasuse
otsimisega. Ühte võin ma öelda, võõrale põsemusi ei tehta, ulatatakse käsi või
piirdutakse verbaalse tervitusega.
Söögikorrad
Päevas on kolm söögikorda: petit-déjeuner
(hommikusöök), déjeuner (lõunasöök) ja diner (õhtusöök).
Nagu nimi ütleb (petit - väike) on tegu väikseima söögikorraga
päevas. Reeglina süüakse baguette'i magusate määretega nagu
šokolaadikreem/moos või krõbinaid piimaga.
Lõunasöök võetakse kooli kaasa ning selleks on
tavaliselt baguette soolase määrdega. Selle kõrvale saab koolis ka
suppi. Kodune lõuna ei erine üldiselt argipäevasest, kuid võib
olla ka salat või kerge praad. Õhtusöök on päeva tähtsaim,
soojem ja toekaim eine, mida süüakse 18-21 vahel. Selleks koguneb
terve pere kokku ja see kestab 0.5-1h. Einestamise kõrvale
rüübatakse tihti õlut ja vesteldakse päeval toimunust.
Õlu
Õlu on kättesaadav alates 16. eluaastast ja
mängib väga suurt rolli Belgia kultuuris. Enamus inimesi joovad
õlut igapäevaselt. vähem kui 1‰ õlut joovad lapsed, 1‰-2‰
lauaõlu on mõeldud eine kõrvale, 2‰-6‰ õlu on tavaõlu ja
6‰-12‰ spetsiaalõlu. Erilise menukuse on võitnud 2 nime, mille
võib leida igalt peolaualt. Jupiler meestele ja Kriek
naistele.
Supp
Kui Eestis nimetame supiks mitmete
juurviljadega, makaronide või frikadellidega puljongit, siis
Belgias saab nimetada supiks juba ainuüksi puljongit. See on ka
põhjuseks, miks siin on supp kategoorias jook ning serveeritakse tassis.
Piim
Belgia piim
säilib pool aastat, seda ei pea hoidma külmkapis ja see
maitseb nagu kohvikoor.
Pagariäri
Belglased ei osta leivatooteid supermarketitest,
vaid boulangerie'dest (pagariäri), mille võib leida igast külast.
Elukoht
Eestis valides kodukohaks küla, võid
urbaniseerumise tõttu hüvasti jätta tsivilisatsiooniga.
Vastupidiselt Eestile elab ligikaudu 50:50 belglastest linnast väljas
külades. Neid omakorda eraldab vaevalt 1..2 km pikkune põllumaa.
Seetõttu on tihti on võimatu eristada, kust üks küla algab ja
teine lõppeb. Kindlasti võib külakeskuset leida boulangerie ning
harilikult ka raamatukogu/raamatupoe, apteegi, väikse külapoe ning
postkontori.
Transport
Võin juba ette ütelda, et aasta pärast tagasi tulles, ei ütle ma enam ühtegi paha sõna Tallinna transpordi kohta. Kuna suur osa siinsetest noortest elab linnast väljas ning kaugliinide sõidugraafik pole just kiita väiksemates asulates, siis vanemad on harjunud oma lapsi sõidutama igapäevaselt igalepoole. Ilma liialduseta. Lapsevanemad sõidutavad ka 18 aastaseid lapsi kooli- koju - trenni - kinno - sõbrannade juurde jne. Kui minu sõbrannad tulevad mulle külla, siis kehtib kirjutamata seadus, et mu hostema viib nad pärast koju. Kui teismelised läheb peole , siis vanemad peavad omavahel nõu: Kes? Kus? Millal? Kelle peale võtab ja koju sõidutab? Tallinnas olen harjunud, et kaugbussiliinide bussid väljuvad piirkonda nagu Vääna-Jõesuu, kui mitte iga tund, siis kindlasti mõne tunnise vahega. Siin võrdväärse asula ja suurlinna vahel sama teekonna vahelt käivad bussid reeglina 2 korda päevas, kui hästi läheb, siis 3. Praegu tunnen veel ennast halvasti ja nagu invaliid, kui pean hostema endale järgi kutsuma, kuid nagu ta ise ütleb, et see on siin tavaline.
Raha
Inimesed
on paremini tasustatud, kuid maksud on samuti suuremad. Minimaalne
tunnipalk on 10€. Keskmine kuupalk on umbes 3000€, kuid
reaalselt saavad nad sellest kätte umbes 2200€.
Kodud
Nende 3 nädala jooksul ei ole ma veel näinud koledat maja. Pole tähtsust, kas majad on Brüsselis, Namuris või külades, on majad ikka korralikud. Üldiselt on majad ehitatud punastest tellistest või kividest ning kujunduselt lihtsad ja vanas stiilis. Külades metsikute õunapuuaedade asemel on siin aiad rohkem nüüdisaegsed. Piiritletud lillepeenrad, põõsad, hekid erinevatel tasanditel ümbritsevad dekoratiivseid aiakujukesi ja juhatavad killustikust jalutusraja kõrval tagahoovi, kust paljudel vabalt ringijooksvad kanad, kuked. Koduloomade olemasolu tagahoovis ei pane siinkandis imestama. Esineb hobuseid, eesleid ja kitsesid.
Netinuti
Neil ei ole poodides, koolis, kinos ja kohvikutes vabat WIFIvõrku, nagu see Eestis on. Kuid sellegipoolest on noortel raske oma nutitelefoni käest panna. Neil ei eksisteeri ekooli sarnast keskkonda, vaid kõik õpilased täidavad päevikut ("journal de classe" - klassi ajaleht), mis Eestis annaks A4 suuruse õpiku mõõdu välja. Iga tunni lõpp ütleb õpetaja ühe lausega tunni teema, mille iga õpilane peab päevikusse kirjutama. Samuti ka kodutöö. Päevikusse kirjutatakse ka märkuseid, mille alla oodatakse vanema allkirja. Muude asjade päevikusse märkimine on rangelt keelatud ning seda kontrollib klassijuhataja korra kuus. Kokkuvõtvalt on "journal de classe" mulle, kui tagasivaade algkooli.
Kino
Belgia kinod on kolossaalsed ning filmivalik suur, kuid inimesi igale seansile ei jagu. Pileti hind varieerub 3-8 eurot. Kolme nädalaga olen jõudnud 4 korda kinno. Neist kahel korral olime koos kaaslasega ainukesed saalis ning ülejäänud kordadel jagasime kogemust inimestega, keda võin sõrmedel kokku lugeda.
Popkorn
Belgias on võimalik osta vaid karamelliseeritud popkorni ning soolast popkorni mainides oli kohalike imestus sama suur, kui minul soolase suutäie pähe magusa ostes.
Tänavavalgustus
Belgia tänavavalgustus maanteedel ei ole mitte valge või kergelt kollakas, vaid oranž või lausa helepunane.
