15.10
Igal poolikul koolipäeval (kolmapäevad) tuleb hostema ema kooli järgi, sest erinevalt testest emadest, töötab mu hostema kolmapäeva pärastlõunati. Lõunaks sõime homemade galette'sid, pärast 15.00 tõmbasin trenniriided selga ning algas iganädalane "3h üksinda kodus" tähistamine jõululaulude playlistiga.
16.10
Pärast kooli läksime hostõe ja -emaga, kui fotograafia huvilised, kinno, kus oli Namuri loodusfestivali raames üles pandud looduspiltide ekspositsioon.
 |
| Lisakilod köögisahtlis |
17.10
Õhtusöök kahele, kuna hostõde ja hostvend olid oma isade juures. Sõin esimest korda des moules'e (jõekarbid). Pärast esimest kümmet, otsustasin toidu välimusele mitte tähelepanu pöörata ning seetõttu ka maitse paranes. Õhtu (20.30 - 22.30) veetsin skautide animatööride kokkusaamisel, kus arutasime, mida laupäeval lastega teha. Tavapärasele minuealisele Eestis ei imponeeriks mõte reede õhtute veetmisest skautide rühmituses, kuid siin on raskem leida noort, kes ei ole olnud skaut, ning animatööride koosolekud meenutavad rohkem üliõpilate kokkusaamisi. Mina valisin kõige nooremate tüdrukute grupi- Benjamines ehk siis 6-7 aastased.
18.10
Pärastlõunal (14-17) veetsin Patros (skautides) seekord oli La journée sportive (spordipäev)
ning õhtuks läksin Jambe klassikaaslase juurde. Plaanikohaselt pidime tema juures õudusfilmi vaatama, kuid sinna jõudsime keskkööl vaid uinumiseks.
 | |
| Teine Benjamines animatöör |
19.10
Läksin koju ja õppisin keemiat.
20.10
Pea- ja kõhuvalu jätsid mind esimest korda koolist koju. Otsisin internetist informatsiooni Haiti diktaatorite kohta sotsiaalteaduse presentatsiooni jaoks. Ning leidsin köögikapi sügavustest esimese puderi. Maitses nagu Eesti.
22.10
"Spordipäev". Pooliku koolipäeva 4 tunni asemel oli ajalugu, geograafia ja 2 tundi jooksuvõistlust. Tänu taevale ei olnud vihmatormi nagu päev varem, sest ilm ei takista siin riigis midagi. Tavapärased 10°C, kehalise kasvatuse vormiriietus - t-särk ja külmavärinad saatsid mind need 45 minutit enne lõpuklasside tüdrukute starti. 2,5 km meeleheidet ning 6 koht 75st. Keskpäeval sõitsin Itaalia võpiga (minu koolist) linna avastama ning talvejopet ja - saapaid otsima. Tagasiteel koju rääkisin hostemale, kuidas ma poes postkaarte valisin 30 minutit, sest seal lasti Stromae albumit ning ta teatas, et sai töö kaudu mulle tasuta pileti Stromae Brüsseli kontserdile. Minu imestus oli nii suur, et vaikisin pea terve õhtu ning olin kindel mineja ka üksi. Eelnevalt olin juba 2 kuud kaalunud erinevaid võimalusi, kuidas väljamüüdud piletit saada, kuid õnnetus telefoniga, võttis minu viimase lootuse.
23.10
Võtsin julguse kokku ja tegin salaja midagi enneolematut. Jäädvustasin väikse lõigu muusikanädalast videosalvestuse näol. Pean tunnistama, et kell 8 hommikul kooli ukse ees mängiv puhkpilli kvartett, õpilasest elektrikitarrist, poplaule laulev õpetaja ja lõunased etteasted aitasid edukalt kaasa produktiivsetele koolipäevadele. Õhtupoolikul teatas hostema, et sai veel 2 tasuta piletit oma töölt ning juba mõne nädala pärast sõidame koos -ema ja hostõega Brusselisse.
24.10
Kaks esimest tundi olid vabad tunnid, kuna mul ei ole hispaania ega flaami keelt. Selle asemel läksin õpetaja palvel paralleelklassi inglise keele tundi, et vastata nende küsimustele, mis puudutasid mu eelmises tunnis tehtud presentatsiooni Eestist. Tänutäheks sain jällegi õpetajalt homemade Belgia vahvli. Religioon, prantsuse keel ning inglise keel, kus saime klassijuhatajalt tunnistuse ja õpilaspileti. Tunnistus ei olnud ilus, kuid mitte nii inetu kui õpilaspileti foto. Füüsika jäi ära, kuna õpetajad streikisid ning ajalugu, kuna õpetaja polnud mingil põhjusel koolis. Õhtu veetsin taaskord animatööride koosolekul. Lisaks sain paki Marialt klassikaaslaste kirjade ja koos killukese Eestimaaga. Juba tervituskaart tõi pisarad silma - Suured kallistused!
25.10
Paanika ja viimase minuti ettevalmistused elu esimeseks halloweeni tähistamiseks skautides. Pärast esimest tundi vastasin kui lindilt küsimusele, kuidas ma enda näo selliseks tegin. Kokkuvõtteks võin öelda, et see on siiski harjumatu näha lapsi võltsverise näoga ukselt uksele jooksmas "des bonbon ou la mort" ("kommid või surm").
26.10
1. november on Belgias Jour férié - Le jour de mort (pühakutepäev). Enamus inimeste jaoks on see ainuke päev aastas, mil käiakse surnuaias. Kuna mina ja mu hostpere sõidame homme kolmeks päevaks rannikule flaami keelsesse Belgiasse, siis külastasime perekonna kalmistut täna. Lõnuaks sõitsime hostema vanemate juurde, kus lõunastasime nagu õiged belglased mitu tundi. Alustuseks aperatiiv pisang banaani-pirnimahlaga ja naturaalsed krõpsud, eelroaks porgandipealsetest selge supp, pearoaks kartulipuder kanakoiva shampinjonikastme ja keedetud juurviljadega ning magustoiduks pokaal vaarika- ja vanillijäätist kaunistatud vahukoore ja biskviitküpsisega ning veel lõik kohvi-pähklikooki. Pärastlõunal külastasime vanadekodus hostema vanaema, kes veel mõned aastad tagasi elas iseseisvalt. Vaatamata lähenevale 100 aastale on madam üsnagi kõbus, ehted kaelas ja naeratus suul. Kuigi ma ei ole Eestis palju vanadekodusid külastanud ei usu ma, et halloweeni või mõne muu tähtpäeva lähenedes asutus nii ära dekoreeritaks ja meelelahutust pakutaks.
