esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Jõulutrall, eksamid ja Patro pidu

 07.12 ehitasime kuuse (justnimelt ehitasime), mis juhatas sisse mandariini hooaja ja küünalde põletamise. Lõputult mängiv Michael Buble jõuluplaylist ja lumi saatsid veel viimaseid poetuure ning perekonna jõulutee iha seadis sammud Louvain-la-Neuve'i avastama. 
Veel viimane nädal lõputu paberikuhja otsas ning eksami periood sai läbi! Viimasele eksamile 12.12 olin tulnud külabussi, magamiskoti, paduvihma ja hilinemisega, kuid belgialikult ei olnud ma ainuke ning muretsemiseks ei olnud põhjust. Pärast kooli läksin Namuri kesklinna, kust pidime suunduma linnast väljas asuvale klassipeole. Möödus tunde, ei kõnet ega sõnumit. Juba päevi varem kokkulepitud transport oli lahkunud 2 tundi varem. Tavapäraselt jäi lubadus vaid lubaduseks. Tosin vastuseta sõnumit ning igasugune pidutsemise tuju puudus sundisid mind hostema järgi kutsuma. Kodu asemel sõitsime hostvenna põhikooli, kus oli väike heategevuslik jõulukontsert. Ega ma palju ei kaotanud, meie mitte just väga ühtehoidev klass oli esindatud seitsme inimese poolt ning neist 3 olid inimesed, kellega mul pidevalt esimesel poolaastal draamad olid. Esimene nädal möödus närvi puhates ning produktiivsuse levelit teadlikult madalal hoides. Nädala lõpuks olin valmistunud Soupe du Noeliks Patros. Sõnumid kommuunidesse ning Smurfi kostüüm oli olemas.  Pärast reedest tunnistuste jagamist ootas mind ees kino koos ema ja õega. Kinos köitis mind ja mu õde viimane "Hunger games" (oleme ju siiski teismelised), mis pani hostema üksinda romantilist linateost vaatama, sõitsime veel poest läbi ja ostsime erililisi õllesid. Vot just see on Belgia poiste eelistatuim jõulukink. Soupe du Noel Patros oli meeliülendav. Terve õhtu oli korraldatud animatööridelt animatööridele. Nii nagu juba mainisin, siis minu õhtuseks outfitiks oli Smurf, mis on Belgia koomiksi tegelane. Kui traditsiooniline jõuluroog tartiflette oli söödud võis teemapidu alata. Belgia ja kõik sellega seonduv. Poliitikud, miss, kuningas, koomiksi tegelased, ei puudunud kurikuulus pedofiil jne. Jõud pandi proovile erinevate võistlustega, mis liigagi tihti sisaldasid midagi joodavat. Enne südaööd jagati jõulukingitused laiali. Mina leidsin enda rõõmuks pakist shokolaadi fondue masina ja Belgia lipu. Oh seda rõõmu! Traditsiooni kohaselt kirjutatakse siis uute animatööride teemad (skautides ei kasutata päris nimesid, vaid igaüks ristitakse ümber ladinakeelseteks looma nimedeks, kui nad on 12 aastased. Animatööriks saavad skaudid 18 aastaselt.) kivimüürile tervituslaulude saatel. Plaksutasin kõigile uutele ja rõõmustasin koos teistega. Viimane asi, mida ma oleksin osanud oodata oli minu nime tervitamine ja ronimine kaminaserval, et leida kivi nimele "TRIIN". Aga just nii juhtuski, olen ainuke, kelle päris nimi on kirjutatud kiviseinale. Paar teist teemata uut animatööri mu kõrval, jäid ootama järgmist detsembrit ning suve, mil neile teema antakse. See zest tähendas minu jaoks väga palju. Lõpuks ometi ma tunnen Belgias, et ma kuulun kuhugile. Südaööl kogus DJ hoogu ning öö täis tantsu ja tralli saatis meid hommikuni. 











Louvain-la-Neuve on Belgia uueim linn, mis kasvas 1968. aastal rajatud katoliikliku ülikooli ümber. Tegu on tõelise ülikoolilinnakugaga (mida on pildilt näha), mille keskuses on enamus majad ülikooli kasutuses.
 





Tartiflette
Kui animatöörid jõulupeo teevad


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar