Ma vie en Belgique : Vahetusõpilase elu

Juba on jälle kuu möödas.. eelmine postitus oleks justkui nädalatagune mõtisklus. Kolm vahepealset nädalat on toonud õnne ja ebaõnne. Kõige selle taustal olen igal pühapäeva hilisõhtul imenud sõnu pliiatsist välja, kuid sama targalt valge lehega lõpetanud. Kuid nüüd on aeg. Kohusetunne ei luba seda postitust kahe nädala võrra edasi lükata. 3h pärast heliseb äratuskell, 5h pärast istun lennukis. Uued tuuled! Kreeka!
"Kannatage jõuludeni, pärast seda läheb kõik paremaks!" Täna jäin mõttesse, et see on ikka uskumatult õige. Kõik hakkab justkui laabuma nüüd. Kool muutub iga päevaga aina talutavamaks kohaks, belglased meelepäraseks ning kodu kodusemaks. Suurimaks muutuseks jääb siiski kool. 3 nädalat saab kokka võtta lihtsalt - arvestusteperiood ja vahetusõpilased. Vahepeal tiksus järelejäänud päevade kalendris 100. Taipasin, kui vähe aega ja palju tundmatuid kohti on järele jäänud. Matilde ( võp minu koolis) lõputud seiklusjutud olid minu päevi sisustanud juba kuid, kuid temaga koos Belgia võppide kogukonna avastamine tundus liigagi ekstreemne. Jah.... mul oli ka põhjus.
Belgia vahetusopilastest umbes 75% on latiinod. Mitte, et Belgia oleks erakordselt meeleparane elavmeelsete ja temperamentsetele latiinodele, vaid põhjus on märksa lihtsam. Nimelt on Belgia ainuke Euroopa riik, kes aktsepteerib keskkooli vahetusprogrammi keskkooli lõpeatnuid noori. Nii nagu Argetiinaga eesotsas, lõpetavad noored keskkooli juba 16-aastaselt.
Võtsin ennast kokku ja järgisin vahelduva eduga 2 nädalat selle plejaadi elustiili. Kolmapäev (poolik päev) - Liege, reede - Namur, laupäev - Brussel. Kohtumispaigaks teadaolev baar ning selle ümbrus. 30...80 võpi, ladina rütmid ning kiiresti lahkuvad belglased.
Loomulikult vormib kogukonna iseloomu ka fakt, et 80% sellest on Rotary võpid ning YFUle kuulub vaikseima protsendi tiitel. Ma poleks uskunud, et organism, millega vahetusriiki minnakse mängib niivõrd suurt rolli. Pealtnahe on ju kõik uks ja see sama. Rotary, kui prestiižsikas klubi suure kogukonna puudumine pani mind paar aastat tagasi vaatama YFU poole ning lõppkokkuvõttes on mul enda valiku üle hea meel.
Rotary noored on siin, et avastada Maailma ning õppida keelt. Nad vahetavad iga 3 kuu järel perekonda, reisivad Rotaryga palju ning osalevad Rotary üritustel igakuiselt. Nad hoiavad kinni enda vahetusõpilaste kommunist ning räägivad inglise keelt (või siis hispaania). Isegi kui nad elavad 10 kuud Belgias on nende elu siin ja kogemus "international" ning eesmärk "having fun".
YFU võpid on siin, et õppida keelt ning avastada maailma. Meil on üks hostpere. Me loome 10 kuuga oma teise perekonna ning Belgia sõpruskonna. Meie soov on kaotades turisti maine ja integreeruda kultuuri ning ühiskonda. Meil on 10 kuu jooksul 4 YFU üritust ning me ei veeda reeglina aega väljaspool seda. Poolaasta möödudes räägime (võpid) omavahel prantsuse keelt.
Mis ma oskan öelda, international sõpruskonna ning järjekordse põhjuse maailma avastama minna annavad mõlemad.

Bisous!